Co tam?

Esimene töönädal selja taga! Pole tükk aega juba nii asjalik olnud, selline tunne on, nagu keegi oleks teerulliga üle sõitnud:D Hommikul ja lõunal kohtusin ülikooli hoonetes ägedate inimestega ja kogusin nende numbreid, pärastlõunal olid kokkusaamised ja õhtul helistasin neile numbritele, mis hommikul kogusin. Selline päevaschedule. Muideks, kokkusaamisi teen ühes ilusas kohvikus “sowa” – see on minu meelest täiega werneri sarnane, hästi chill ja palju häid kooke. Hea on, et ma hommikuti jooksmas käin, muidu oleks eriti süümepiinarikas neid kooke süüa.. ja üldse käime me tihti väljas söömas, aga head söögid on! Kui Toruni omadel (loe Karel, Priit, Kaarel, Ada) külas käisime, siis käisime ka ühte head poola rahvustoitu söömas, sellised pirukad igasuguste täidistega – parim oli liha ja ploomi oma. Ja Torunis käisime veel mingis pubis ka – muidu oli äge, aga minu jaoks veits liiga underground ja suitsuhaisune.

Bydgoszczis polegi veel eriti aega ringi olnud vaadata ja nüüd on üldse siin väga külmaks läinud – ma ootan küll juba vaikselt kevadet hoopis. Eelmisel reedel käisime peol – Sodas. See oli mulle täitsa meelepärane – ilus klubi, ja üleval korrusel baar ka, kus nsma istuda. Võrreldes Eesti klubidega oli ta siiski päris väike. Aga tegelikult tudengid pidid üldse ühes teises klubis(? ma pole kindel kui klubi see on) – Metros käima, ehk siis tuleb see ka varsti üle vaadata. Aga mitte see nv, praegu tahaks lihtsalt puhata :) Muideks mul on voodi mingi hea koha peal vist, ma näen igal ööl unenägusid, nii äge!

Kusjuures, mul pole isegi aega olnud oma seriaale vaadata! Eile tõmbasin igatahes kohvikus wifiga need vähemalt endale arvutisse, äkki jõuan ära ka vaadata. Aga ma olen hoopis õhtuti lugenud siin veits. Just lõpetasin ühe hea raamatu – Ultramarathon Man: Confessions of an All-Night Runner. Dean Karnazes kirjutab seal, kuidas temast jooksja sai ja et kuidas ta tahab alati suuremaid väljakutseid. Ehk siis ta alustas 100 miili jooksuga, kus ta lõpus juba täitsa roomas ja pimedaks jäi isegi korraks; siis tuli mingi eriti ekstreemne kõrbejooks, kus tal tossud lihtsalt sulasid ära kuuma asfalti vastu ja  enne mida inimesed treenivad nt saunas tehes 1000 kätekõverdust; siis ta käis antarktikas tavaliste botastega maratoni jooksmas ja viimane lugu raamatus oli see, kui ta jooksis järjest 199 miili – selle ajal nt jäi ta joostes magama korraks. Hull mees, milline tahtejõud peab ikka olema – nii palju on mõtlemises kinni! Soovitan täiega seda raamatutJ Aa ja nüüd netist lugesin, et ta oli sellise asja ka teind, et 50 päeva järjest jooksis iga päev maratoni!

Katre tahtis turistipostitust, aga selleks ma pole veel võimeline – ma kirjutan lihtsalt mõned tähelepanekud Poolast:

·      Siin on hästi palju ühesuunalisi tänavaid, vahepeal veits tüütu, sest peab hullu ringinga sõitma. A samas, mind eriti ei puuduta, sest olen ju jalamees:) Õnneks me elame peatänaval ja kõik on lähedal.

·      Ringe on ka hästi palju. Ja ringi peal olijad peavad teistele teed andma.

·      Ülekäigurada ei tähenda pmst midagi. Ainult õppesõidu autod peatuvad alati kindlalt.. samas need peatuvad lambist ka tänaval, kui nad isegi ei peaks mind üle tee laskma. Me siin muidu parandame vaikselt liikluskultuuri ja laseme küll kõik jalakäijad üle tee.

·      Hästi palju suitsetatakse. Kui hommikul jooksen, siis motiveerib suitsetajatest mööda jooksmine, et saaks taas puhast õhku hingata:D Ja pubides ka suitsetatakse hästi palju sees...

·      Pühapäeva õhtul kl 6 pannakse enamus toidupoode kinni.. ühe lõpuks leidsime – Biedronka (lepatriinu), aga seal ei saa kaardiga maksta :D

·      Eile õhtul käisime toidupoes ja mingi hetk vaatasime, et kõik müüjad proovivad meile hoogsalt midagi selgeks teha. Nimelt oli kl 9 saanud ning meid visati poest välja :D Naljakas, et kella pealt niimoodi.. enam lihtsalt ei teenindatud. Nii jäigidki meil piim ja tomatid ja muud asjad ostmata..

·      Wifi on igal pool sama saadaval kui Eestis;)

·      Üldmuljena tundub mulle, et inimesed on Eestis palju ilusamad. Mitte, et poolas neid üldse poleks, aga tundub, et vähem, eriti kutte. Niiet võime õnnelikud olle, jeeeiii :D

·      Inimesed on hästi abivalmid. Nt kui meil oli vaja dekaani leida, siis kõik hakkasid hullult ringi sebima ja üritasid meid aidata, mis siis et nad inglise keelest midagi aru ei saanud.. ja tihtipeale tekitas see aitamine hoopis rohkem segadust.. aga armas ikka ju :)

Paar kuud tagasi ma poleks osanud arvatagi, et olen kuskil lambikas Poola linnas, millest ma varem midagi kuulnudki polnud. Ja nüüd ma elan siin! Kas ma kartsin? Muidugi kartsin..kuidas ma hakkama saan, kas mu finantsseis lubab seda, kuidas koolis vajalikud ained tehtud saan ja kas ma suudan kedagi  siit endaga Ameerikasse kaasa võtta. Ma olen pigem selline inimene, kellele meeldib kõik, mis on turvaline ja tuttav. Palju lihtsam oleks ju olnud elada Eestis, kus mul on kõik lähedased ja sõbrad ja teha seda, mida ma alati teinud olen. Kuid tuleb tõdeda, et vaatamata kõigile hirmudele olen ma väga õnnelik ja uhke enda üle, et siia tulin. See on minu jaoks jälle üks eneseületus.. teate küll, nagu Karnazeses jooksis maratone :D Ühesõnaga, elu on seiklus! 

Davaiks, olge ägedad,

Näeme varsti!

Kairi

Pilte

Dzień dobry!

Otsustasin oma Poola elust veits blogida, sest mõned inimesed ju tahavad ikkagi teada, kuidas mul läheb. Ja no ma ise olen ka excited! Tegelt ma väga ei teagi kui palju mul edaspidi on siia midagi kirjutada või kui palju mul selleks aega on, aga no see polegi tähtis.

Igatahes, siia kõikide võimaluste maale Poola jõudsin ma esmaspäeval. Tulime koos Aive ja Ülariga ägedatele poola tudengitele Southwesterni programmi tutvustama - nad ei tea veel, kui põnevaks nende elu muutub! Ühesõnaga me sõitsime siia kokku 14 tundi, päris väsitav, üldse olen ma terve see nädal megaunine olnud, ei tea miks. Mõned tähelepanekud: Läti teed olid väga augulised – kiirusepiiranguid oli katkiste teede pärast:D Ja Poola teed tundusid hästi kitsad ja käänulised, samas mida lähemale enda armsale Bydgoszczile jõudsime, seda paremaks olukord muutus:) Äge nimi linnal onju:D Siiamaani vahepeal ikka mõtlen, kas sai õigesti kirjutatud.

Bydgoszcz iseenesest on ilus, tundub nagu midagi Tallinna ja Tartu vahepealset. Ja siis on siin veel hästi palju ägedaid poode ja kohvikuid, mida Eestis pole! Aga nende kõigiga pole muidugi jõudnud veel lähemalt tutvuda, tulin siia ikka tööd tegema. Aa, üks täiega chill söögikoht on kohe meie korteriga ühel tänaval. See on selline USA diner, kus käib vana muusika, igasugu usa sümboolikat on seintel ja söögid on megahead, -suured ja –odavad! Jumalast suure prae saab juba 3-4 euriga kätte.  Ja eile käisime poes ja ostsime palju toidukraami ja muid majapidamisvärke ja arve tuli oodatust palju väiksem. Üldse tundub siin kõik olevat odavam kui Eestis.

Aa ja siis eile kolisime oma uude kodusse sisse! Megailus on siin ja asub kohe peatänavalJ Lisan pilte ka. Rentisime selle mingi vanema paarikese käest, kellel on samas majas vähemalt mingi 5 korterit veel. Nad olid sellised ägedad, hästi konkreetsed ja tõsised – mulle meeldisid:D Alguses tundus onu ikka päris skeptiline, aga lõpus läks kõik hästi. Saime korteri ja kauplesime hinda ka veel veits alla. Ja no siis ta rõhtutas muidugi, et kui vaikne siin on, et me ei tohi lärmi teha – lepingus on kirjas öörahu 22.00-06.00! Ja meile sobibki see, sest meie graafik on sarnane.

Siiamaani tegelesimegi siis põhiliselt kodu otsimisega ning poola tel nr ja interneti hankimisega. Mu poola nr on +48731053131, just in case;) Ja täna käisime juba koolides ja lahtiste uste päeval ka. Poolakad on üldiselt päris sõbralikud, aga inglise keelega on küll kehvemad lood kui Eestis. Samas, alati saab asjad kuidagi ära aetud, niiet hullu pole. Lahtiste uste päevadel tutvusime erinevate tudengitega ja sealt sain ma endale ka austaja!  Mikolaj kinkis mulle vedelas lämmastikus külmutatud roosi ning hiljem hankis Ülari numbri kuskilt kolmandate tudengite käest, et minuga kontakti saada. Mis muud öelda – armastus esimesest silmapilgust! :D Ja koolitöötajatest niipalju, et kohtasime täiega ägedat prodekaani, kes kutsus meid juba suusaeisile!

Vot. Homme üritame ka veel hästi palju dekaane näha ja end neile tutvustada ja siis võibki töö pihta alata!

POOLA ON ÄGE!

Kairi