Merhaba!

Power algus nädalale!

Looking for a summer work? Definitely the best thing to do ;)

Vaatamisväärsustega tutvumas - mingi suur kirik, päris ilus.

Naljakad väiksed boilerid iga kraanikausi kohal eraldi.

Vähemalt kooli hoonetes on nii, et wc-paberit igas kabiinis eraldi pole :D

Adal külas:) Tuleb tunnistada, et Torun on silmale veits ilusam vaadata kui Bydgoszcz...

Boyfriend ;)

Bydgoszcz öösel, iluuus :)

Mardo ja Zubrowka!

Pühadejänku Sowas :)

Paar ägedat sõnumit ka eelmistest nädalatest, mis lisamata on jäänud:

Aive saatis sõnumi, et kutiga kokku saada ja talle presentatsiooni teha :D Vastus selle peale:
Hmm ok, we can hit the town and go to  a club or pub. We'll talk and play and it will be nice. What do you think?

Hey! I don't think that door to door selling is a thing me and my friends would like to do. Therefore i do not like to get involved in that kind of business. (i cannot stand myself people knocking to my door trying to sell me crap) neither i nor my friends are coming to the meeting.

Heiiii!

Happy Easter!

Meil siin ikka pühad täiega hoos, sest poolakad on päris usklikud inimesed ja kõik on pühadeks koju läinud. Seega on mul ka puhkus, jeeeei :) Või noh, palju asju on ikka mida võiks teha, salesprepi suveks ja kooliasju ja lugeda jne.. Aga no chillima peab ka veits. Ja uuest nädalast ma jätan logelemise ja vabandused ja hakkan täiega tööle!

Nii, nüüd ma pole pikalt kirjutanud, mõtlen, kust peale hakata. Kõik tuleb nüüd arvatavasti täiesti random ja ebakronoloogilises järjekorras :D

Esiteks siis see, et pidin see nädal Eestisse tulema, aga change of plans, mis ma ikka sõidan siin kaks päeva maha, jään parem Poola, see teine kodumaa mul ju.. või noh kolmas :D Chillime siin Aivega, Ülari läks Prahasse mõneks päevaks. Mina käisin eile Torunis ka, sest ma polnud ju Iskut niii kaua näinud ja nad otsustasid lõpuks oma HQ-ga Torunisse tulla. Alguses pidid kõik tegelikult edasi Bydgoszczisse tulema täna, aga kuna kõik kohad olid kinni ja nad vist ei viitsind sõita ka, lõpuks tuli ainult Karel, sest tal oli kokkusaamine mu fy-ga. Kiitis heaks!

Ja siis tegin Karelile scrambled eggse ka Aive õpetusel ja jumalast hästi tuli välja! Ja Aive ise tegi ükspäev megahead kana-päikesekuivatatud tomati –juustu stritslit, see oli nagu heaven! Ta üldse õpetab mulle siin perenaise elu – ükspäev tegin ahjuforelli, see tuli ka megahea. Tundub, et mu lapsed ei peagi tulevikus mäkis söömas käima hakkama :)

Aaa ja juuksed lõikasin ka endal maha, veits üle õlgade on nüüd. Võõras, aga mulle meeldib :) Juuksuris keegi sõnakest inglise keelt ei rääkinud, päris huvitav kogemus oli :D Aga noh, ilusti lõikas ja värv sai ka õige, niiet ei kurda. Isegi teed pakuti ja odav oli kah!

Ma ei teagi.. mul ei tule midagi meelde, lisan mõned pildid ka homme, mis seal ikka pikka juttu ajada!

Olge ägedad, elu on iluuuuussss! ;)

Kairi

Pictures or it didn't happen!

Torunis Priidu sünnipäeval

Home sweet home!

Kõige ägedam kohvik Bydgoszczis. Meie oma Ameerika diner:)

Korralik eine City52 Dineris, ainult 15zl!

Selline üllatus ootas meid Aivega hommikul! Tänks Ülari!:)

Tõi naistepäevaks kollase roosi ja ütles eesti keeles "Tere hommikust" - pääs final intervjuule garanteeritud!;D

Jak się masz?

Jälle üks nädal möödas, küll see aeg läheb ikka ruttu! Ja ma olen vahepeal nii palju ägedaid inimesi kohanud, et ise ka ei usu. Nagu Karel ütles, et poola elu sarnaneb rohkem suve kui eesti omale.. ehk siis nii inimeste kui ka töötundide arvu poolest:P Aga eks ma siis räägin veits, mis vahepeal toimunud on.

Esmaspäeval hakkasime suure hooga tööle. Tegime kaks suurt presentatsiooni – ühe Tartu Ülikoolis ja teise Mainoris (kutsume Bydgoszczi koole nii, kuna päris nimed on liiga keerulised:D meil on siin Maaülikool ka veel!). Kui pühapäeval helistades mulle tundus, et ega eriti palju inimesi sinna ei tule, siis tegelt läks päris hästi – esmaspäeval sain kokku 20 presentatsiooni. Ja sellest tulenevalt kutsusin inimesi teisip ja kolmap intervjuudele ning olid ikka päris pikad päevad. Aga see oli väga põnev kõik – ikka igasugu persoone oli.

Mainori presentatsioonilt tuli meile palju ukrainlasi. Ja minu meelest on nad ikka päris imetlusväärsed. Enamus neist tuli Poolasse ülikooli täiesti üksinda ja nii, et ei osanud poola keelt enne. Ja üks selline tüdruk kes mul protsessis on, on ainult 18-aastane! Nad saavad aru, et edu nimel peab kõvasti vaeva nägema ja selle pärast näevad ka SW-s head võimalust ning on valmis kõvasti töötama. Vanemad toetavad ka enamasti nende otsust Ukrainast mujale minna, kas siis Poola õppima või USAsse tööle, sest kodumaal pidavat elu päris kehv olema.

Nüüd reede käes ja Aive ja Ülari läksid Eestisse ja Kareli HQ ja Isku.. ja no kõik eestlased läksid siit vist minema:D Tulgu parem ruttu tagasi, seltsis segasemJ Aga anyways, päris hea on tegelt lihtsalt chillida. Alguses oli mul plaan peole ka minna, aga praegu joon teed, vaatan seriaale, loen ja nii on ka päris mõnna, niiet äkki hoopis varakult magama:) Homme lähen Torunisse Ada juurde ja siis hiljem lähme sealt tema maakoju, ma arvan, et täiega äge nv tuleb!

Rubriik “ma ei saa Sinuga kokku saada”:

•          I decided that program is not for me... it have no sense, I will not feel good in this.
•         I were thinking about sw company and im not interested in that work. I dont feel it.
•         Sorry I can’t come because I get another job for sumer – the travel agent wrote to me this morning so I will go for summer in another place than Your offer.

Nii hea ju, et tihtipeale pärast minu helistamist tuleb inimestele igasugu häid tööpakkumisi. Peaks rohkematele inimestele helistama, siis varsti polekski enam töötuid :D

Tähelepanekuid Poolast:

•         Siin on hästi palju pruudipoode.. või noh neid, kust saab pruutkleite osta :D Sama tänava peal on ikka mitu tükki kohe, et no kui vaja on , siis teate kust otsima tulla. Väga ilusad on ka!
•         Paljud poola tüdrukud räägivad kuidas neile poola poisid ikka üldse ei meeldi. Millegi pärast kutsuvad nad neid Potato’deks.

Pean tunnistama, et kevadet siiski vist ei saabu. Miinuskraade lubas :( Aga tegelt on savi, sest elu on nagunii lill!:)

Pjonka!

Ehk siis viska viis! Ma tunnen, et mu poola keel pole enam rohkem väga arenenud kui esimesel nädalal selgeks õpitud põhiväljendid . Aga ma parandan selle vea, sest homme saan Kareli käest poola keele õppimiseks Rosetta Stone’i! See on ikka nii äge, et kui poola keeles midagi öelda, siis kõik on megaexcited:D

Aga jaa, homme läheme jälle Torunisse, sest Priidul on sünnipäev. Ja no muidugi Eesti Laulu finaal on ka.. ja no kuna me mõlemad Kareliga oleme Eurolaulu fännid, siis tuleb teha üks telekaõhtu! Ma olen Grete Paia poolt muidu.

Kusjuures see eurolaulude tundmine tuleb ikka kasuks, sellega saab ka connectida. Poolakatele räägin oma lemmikust poola euro laulust: http://www.youtube.com/watch?v=UZNCNozHnLg . Ja eile connectisin ühe türgi kutiga ka tänu sellele, et mainisin mõned nende eurolaulud. Ja türgil on ikka väga häid laule olnud mu meelest. Ja te tahate ju neid kõiki kuulda ka, niiet palun :D  http://www.youtube.com/watch?v=yFfKJ_C6QPc http://www.youtube.com/watch?v=m3i4S4E7h3I http://www.youtube.com/watch?v=isEzhladyzA

Eile me siis käisime Aivega mingil Erasmuse peol. Seal tutvusimegi selle türgi kutiga, ühe kreeka kutiga ja ühe ägeda poola tšikiga, kes on nende välismaalaste buddy ja meie vastu oli ka hästi sõbralik ja kohe kutsus meid nende seltskonda. Ja siis me läksime sealt pubist edasi ühte klubisse – Metro. See oli Sodaga võrreldes selline rohkem tudengikoht: odavam, parem muusika ja muidu tore. Ja no nüüd on mul sõpsid ülejärgmiseks nädalaks ka, sest siis lähevad Aive ja Ülari Eestisse ja ma pean täitsa üksi jääma. Aga samas, ega nagunii on koguaeg kiire ja tööd palju, niiet väljaskäimiseks aega ei jäägi väga.

Aga töö poolest veel... Sel nädalal tegime oma esimese suure presentatsiooni, kus oli kohal mingi 25 inimest. See on palju tõhusam kui eraldi teha – suur ajasääst. Ja siis selle asemel, et ülikooli koridorides niisama inimestega rääkida, tegime hoopis loengu alguses lühikese teadaande ja kogusime numbrid. Meid on koguag aidanud meie ülikooli Kazimerz Wielki karjääribüroo. Seal on üks täiega tore töötaja Kinga. Ta on täiega noor ja tegelikult on ta vist üldse vabatahtlik, aga alati kui meil on midagi vaja, siis organiseerib ja aitab nii palju kui saab. Viisime täna talle šokolaadi ja ta pojale kinder surprise’i ja siis ta oli nii tänulik ja kallistas ka meid :)

Huvitavaid tähelepanekuid:

•      Tüdrukute kõige populaarsemad nimed on Marta, Martyna, Karolina. Iga kolmas on sellise nimega, vahepeal on päris confusing neile helistada ja lähevad sassi kõik :D
•      Poiste hulgas pole selliseid superpopulaarseid nimesid väga veel täheldanud.. võibolla Mateusz, Bartosz ja Lukasz.
•       Enamustes baarides/pubides ei saa kaardiga maksta
•       Poolakad on hullud sõnumeerijad, suhtlus käib sõnumite teel enamasti, olen isegi selle taktika üle võtnud

Aa, kirjutan teile mõned ägedad vastulaused ka, mis tudengid meile saatnud on, et mitte kokkusaamisele tulla:

•       I’m sorry, I can’t meet you, I’m bussy
•       I’m sorry, I can’t meet this week, I have women’s issues
•       Sorry, but my girlfriend is not interested in travel to USA and because of that i cant be interested also;( 
•       Yes, I remember that we have a meeting, but i’m at birthday party and tomorrow I’ll come with some hangover:D
• 
  

Ja lõpetuseks.. Aive sõitis bussiga kaugemasse õppehoonesse ja tal polnud piletit ostetud. Ja muidugi tuli kontroll peale. Aga Aive on õpetatav tütarlaps ja  nii ta siis tegigi nõnda nagu manager oli talle õpetanud – rääkis ainult eesti keeles:D Ja läks õnneks, ei saanud trahvi!

Meil kaks päeva järjest juba päike ilusti paistnud ja lumi peaaegu sulanud. Tundub, et Bydgoszczisse saabub kohe kevad :)

Kui juba laulude jagamiseks läks, siis siin on ka hetkel poola raadiotes üks popimaid kohalikke lugusid http://www.youtube.com/watch?v=pb-I8Uxzmgk

Ägedat nädalalõppu!

Kairi

Co tam?

Esimene töönädal selja taga! Pole tükk aega juba nii asjalik olnud, selline tunne on, nagu keegi oleks teerulliga üle sõitnud:D Hommikul ja lõunal kohtusin ülikooli hoonetes ägedate inimestega ja kogusin nende numbreid, pärastlõunal olid kokkusaamised ja õhtul helistasin neile numbritele, mis hommikul kogusin. Selline päevaschedule. Muideks, kokkusaamisi teen ühes ilusas kohvikus “sowa” – see on minu meelest täiega werneri sarnane, hästi chill ja palju häid kooke. Hea on, et ma hommikuti jooksmas käin, muidu oleks eriti süümepiinarikas neid kooke süüa.. ja üldse käime me tihti väljas söömas, aga head söögid on! Kui Toruni omadel (loe Karel, Priit, Kaarel, Ada) külas käisime, siis käisime ka ühte head poola rahvustoitu söömas, sellised pirukad igasuguste täidistega – parim oli liha ja ploomi oma. Ja Torunis käisime veel mingis pubis ka – muidu oli äge, aga minu jaoks veits liiga underground ja suitsuhaisune.

Bydgoszczis polegi veel eriti aega ringi olnud vaadata ja nüüd on üldse siin väga külmaks läinud – ma ootan küll juba vaikselt kevadet hoopis. Eelmisel reedel käisime peol – Sodas. See oli mulle täitsa meelepärane – ilus klubi, ja üleval korrusel baar ka, kus nsma istuda. Võrreldes Eesti klubidega oli ta siiski päris väike. Aga tegelikult tudengid pidid üldse ühes teises klubis(? ma pole kindel kui klubi see on) – Metros käima, ehk siis tuleb see ka varsti üle vaadata. Aga mitte see nv, praegu tahaks lihtsalt puhata :) Muideks mul on voodi mingi hea koha peal vist, ma näen igal ööl unenägusid, nii äge!

Kusjuures, mul pole isegi aega olnud oma seriaale vaadata! Eile tõmbasin igatahes kohvikus wifiga need vähemalt endale arvutisse, äkki jõuan ära ka vaadata. Aga ma olen hoopis õhtuti lugenud siin veits. Just lõpetasin ühe hea raamatu – Ultramarathon Man: Confessions of an All-Night Runner. Dean Karnazes kirjutab seal, kuidas temast jooksja sai ja et kuidas ta tahab alati suuremaid väljakutseid. Ehk siis ta alustas 100 miili jooksuga, kus ta lõpus juba täitsa roomas ja pimedaks jäi isegi korraks; siis tuli mingi eriti ekstreemne kõrbejooks, kus tal tossud lihtsalt sulasid ära kuuma asfalti vastu ja  enne mida inimesed treenivad nt saunas tehes 1000 kätekõverdust; siis ta käis antarktikas tavaliste botastega maratoni jooksmas ja viimane lugu raamatus oli see, kui ta jooksis järjest 199 miili – selle ajal nt jäi ta joostes magama korraks. Hull mees, milline tahtejõud peab ikka olema – nii palju on mõtlemises kinni! Soovitan täiega seda raamatutJ Aa ja nüüd netist lugesin, et ta oli sellise asja ka teind, et 50 päeva järjest jooksis iga päev maratoni!

Katre tahtis turistipostitust, aga selleks ma pole veel võimeline – ma kirjutan lihtsalt mõned tähelepanekud Poolast:

·      Siin on hästi palju ühesuunalisi tänavaid, vahepeal veits tüütu, sest peab hullu ringinga sõitma. A samas, mind eriti ei puuduta, sest olen ju jalamees:) Õnneks me elame peatänaval ja kõik on lähedal.

·      Ringe on ka hästi palju. Ja ringi peal olijad peavad teistele teed andma.

·      Ülekäigurada ei tähenda pmst midagi. Ainult õppesõidu autod peatuvad alati kindlalt.. samas need peatuvad lambist ka tänaval, kui nad isegi ei peaks mind üle tee laskma. Me siin muidu parandame vaikselt liikluskultuuri ja laseme küll kõik jalakäijad üle tee.

·      Hästi palju suitsetatakse. Kui hommikul jooksen, siis motiveerib suitsetajatest mööda jooksmine, et saaks taas puhast õhku hingata:D Ja pubides ka suitsetatakse hästi palju sees...

·      Pühapäeva õhtul kl 6 pannakse enamus toidupoode kinni.. ühe lõpuks leidsime – Biedronka (lepatriinu), aga seal ei saa kaardiga maksta :D

·      Eile õhtul käisime toidupoes ja mingi hetk vaatasime, et kõik müüjad proovivad meile hoogsalt midagi selgeks teha. Nimelt oli kl 9 saanud ning meid visati poest välja :D Naljakas, et kella pealt niimoodi.. enam lihtsalt ei teenindatud. Nii jäigidki meil piim ja tomatid ja muud asjad ostmata..

·      Wifi on igal pool sama saadaval kui Eestis;)

·      Üldmuljena tundub mulle, et inimesed on Eestis palju ilusamad. Mitte, et poolas neid üldse poleks, aga tundub, et vähem, eriti kutte. Niiet võime õnnelikud olle, jeeeiii :D

·      Inimesed on hästi abivalmid. Nt kui meil oli vaja dekaani leida, siis kõik hakkasid hullult ringi sebima ja üritasid meid aidata, mis siis et nad inglise keelest midagi aru ei saanud.. ja tihtipeale tekitas see aitamine hoopis rohkem segadust.. aga armas ikka ju :)

Paar kuud tagasi ma poleks osanud arvatagi, et olen kuskil lambikas Poola linnas, millest ma varem midagi kuulnudki polnud. Ja nüüd ma elan siin! Kas ma kartsin? Muidugi kartsin..kuidas ma hakkama saan, kas mu finantsseis lubab seda, kuidas koolis vajalikud ained tehtud saan ja kas ma suudan kedagi  siit endaga Ameerikasse kaasa võtta. Ma olen pigem selline inimene, kellele meeldib kõik, mis on turvaline ja tuttav. Palju lihtsam oleks ju olnud elada Eestis, kus mul on kõik lähedased ja sõbrad ja teha seda, mida ma alati teinud olen. Kuid tuleb tõdeda, et vaatamata kõigile hirmudele olen ma väga õnnelik ja uhke enda üle, et siia tulin. See on minu jaoks jälle üks eneseületus.. teate küll, nagu Karnazeses jooksis maratone :D Ühesõnaga, elu on seiklus! 

Davaiks, olge ägedad,

Näeme varsti!

Kairi

Pilte